Inimese tsütomegaloviiruse (HCMV) nukleiinhape

Inimese tsütomegaloviirus (HCMV) on herpesviiruste perekonna suurima genoomiga liige ja suudab kodeerida rohkem kui 200 valku.HCMV on peremeesorganismis kitsalt piiratud inimestega ja selle nakkuse loommudel puudub.HCMV-l on aeglane ja pikk replikatsioonitsükkel, et moodustada tuumasisene inklusioonkeha, mis käivitab perinukleaarsete ja tsütoplasmaatiliste inklusioonkehade tootmise ja rakkude turse (hiidrakud), sellest ka nimi.Vastavalt genoomi ja fenotüübi heterogeensusele võib HCMV jagada mitmesugusteks tüvedeks, mille hulgas on teatud antigeenseid variatsioone, millel aga puudub kliiniline tähtsus.

HCMV-nakkus on süsteemne infektsioon, mis hõlmab kliiniliselt mitut elundit, millel on keerulised ja mitmekesised sümptomid, enamasti vaikne ja võib mõnel patsiendil põhjustada mitme organi kahjustusi, sealhulgas retiniiti, hepatiiti, kopsupõletikku, entsefaliiti, koliiti, monotsütoosi ja trombotsütopeeniat. purpur.HCMV-nakkus on väga levinud ja levib kogu maailmas.See on elanikkonna hulgas väga levinud, esinemissagedus on vastavalt 45–50% ja üle 90% arenenud ja arengumaades.HCMV võib kehas pikka aega uinuda.Kui organismi immuunsus on nõrgenenud, aktiveerub viirus põhjustama haigusi, eriti leukeemiahaigetel ja siirdatud patsientidel korduvaid infektsioone, ning võib põhjustada siirdatud elundi nekroosi ja rasketel juhtudel ohustada patsientide elu.Lisaks surnultsündimisele, raseduse katkemisele ja enneaegsele sünnitusele emakasisese infektsiooni kaudu võib tsütomegaloviirus põhjustada ka kaasasündinud väärarenguid, seega võib HCMV-nakkus mõjutada sünnieelset ja postnataalset hooldust ning populatsiooni kvaliteeti.